Magnus

zen

Kui sulle meeldib see film, sa sured.
Kui sulle ei meeldi see film, sa sured.

Tjah, zenist arusaamine eeldab kõrgemat taset... Kuidas jõuda punkti, kus pole enam vahet (heas mõttes)? Eksistentsiaalselt pole ju millelgi vahet. Kõik sureb ja kaob.
Samas: siin ja praegu on suur vahe. On vahe, kas sa peksad oma kaaslase läbi või teed talle pai. On vahe, kas sa annad oma lapsele armastust, või ei tegele temaga üldse. Sellest “Magnus” räägibki.
KK

Niimoodi kirjutab Kadri Kõusaar oma filmist "Magnus",
mida sai Eestis & Lätis näitamise keelust olenemata,
pühapäeval Kinomajas, vaatamas käidud.
Kahju kui Kinoliitu sellise süütu, kergelt protestimaigulise, aktsiooni tõttu trahvima hakatakse, kuna keelamist väärt see film kindlasti ei olnud.

Kui alguses sihtisime päevast seanssi, oli kohale jõudes Kinomaja paksult rahvast täis ja majaees pikk saba. Õnneks sai õhtusele ja ühtlasi ka viimasele seansile piletid broneerida ning võis rahulikult vahepeal tagasi Mustamäele chillima asuda.
Hirmkallist K-Tallinna parkimisest hoolimata tuli ikkagi üle poole tunni vanalinna ümbruses ringi tiirutada, lootuses leida vaba parkimiskohta.

Film ise oli täitsa ok, polnud päris "Sügisball" aga põhjustas isegi nii mõnegi naerupahvaka, kuigi aegajalt kippus venima nagu tihti Eesti filmides juhtub olema. Samas teema tõttu mõtteainet oli ja film tüütuks ei jõudnud muutuda.
Näitlejad said oma ülesannetega üsna erinevalt hakkama ja ehk liiga palju oli stereotüüpseid tegelasi kuid kokkuvõttes soovitan vaadata, kui jälle võimalus peaks tekkima.


Ametlik koduleht