Blogi alustamise eest tänud sõber Ketole (kes sundis mind postitama), muidu olekski see kauaks veel jäänud tegemata.
Antud situatsioon iseloomustab väga hästi mu praegust eluseisu, kus ma ise mittemidagi ära ei tee kui keegi teine just ei taha või korralda. Ühesõnaga elan üsna Jaapani otaku meestega sarnanevat elu. Selliseid kurvema tooniga isiklikke asju ma püüaks oma blogis edaspidi vältida, niikuinii on mu ümber palju negatiivseid asju (isa tegi avarii, Eestis on iga neljas püsisuhtes naine oma meest petnud, kütus on kallis, savisaar on võimul) ja milleks siis veel oma hädasi teiste peal avalikult välja elada. Keda see tegelikult ikka huvitaks..?
Ning paljuski kirjutan endajaoks, siis ei ole minulgi huvi jäädvustada negatiivseid asju.
Tegelikult blogimine hakkas mind huvitama juba mõni aasta tagasi, kui Sony Ericsson lisas esimesena oma mobiilidesse Bloggeri rakenduse - mobiilselt, vahetuna, omi muljeid ja mõtteid jäädvustada ning jagada tundus üsna ahvatlev. Kuna siiamaani selline aparaat pole minuni jõudnud, tuleb veel arvutiga blogi pidada. Muide maailma kõige suuremad blogipidajad Jaapanlased kirjutavad 70% blogidest mobiiltelefonidega ja pigem enda jaoks.
Loodan, et mõned mulle huvipakkuvad teemad nagu näiteks:
Jaapan, arhitektuur, tehnika, filmid, raamatud, muusika sobivad lugemiseks teistelegi.
Lõpetuseks üks pisike statistiline vaade mis päritoluga muusikast minu muusikakogu hetkel koosneb (üsna tasakaalus või mis?) :
Jaapani 30% Eesti 28% Saksamaa 13% & ülejäänud 29%.
Plekk saapad - Hullumeelne
No comments:
Post a Comment