Mono

Täna sain teada mida võiks oma sünnipäeval teha-
kuulata Tartu laululava murul Jaapani post-rock bändi Mono!
Mono alustas Tokyos aastal 2000, algatajaks kitarrist T. Goto.
Nende alternatiivne muusika on segu postrockist, metalist ja shoegaze‘ist, mis on näiteks muusikaajakirjade poolt väga hinnatud. Kuid bänd ise peab edust olulisemaks kontsertite andmisel selle publikuga kohtumist.

Pressiteade:
Muusikafestival PLINK PLONK toimub neljandat korda.

19. juulil toimub Tartu laululava territooriumil juba neljandat korda alternatiivmuusika festival PLINK PLONK. Festival on mõne aasta jooksul muutunud lahedaks traditsiooniks, mis ühendab hea muusika ja mõnusa muruolemise.
Selle aasta esimeste artistidena on kinnitatud Mono Jaapanist, Scandinavian Music Group Soomest, CDOAss Rootsist ja ÖÄK, Smõuk ning Pastacas Eestist.

Piletid on müügil Piletilevis alates 31. märtsist hinnaga 200 krooni.


Mono
Plink Plonk

Pikachu

Kristo Nikkolo väga heast Aasia blogist jääb mu tänast õhtut lõpetama üks väga vahva postitus Pikachu kohta. Nimelt tundub, et see Pokémonidest tuttav elukas on naissoost. Igatahes väga armas atraktsioon Jaapani lastele..



Allikas

Magnus

zen

Kui sulle meeldib see film, sa sured.
Kui sulle ei meeldi see film, sa sured.

Tjah, zenist arusaamine eeldab kõrgemat taset... Kuidas jõuda punkti, kus pole enam vahet (heas mõttes)? Eksistentsiaalselt pole ju millelgi vahet. Kõik sureb ja kaob.
Samas: siin ja praegu on suur vahe. On vahe, kas sa peksad oma kaaslase läbi või teed talle pai. On vahe, kas sa annad oma lapsele armastust, või ei tegele temaga üldse. Sellest “Magnus” räägibki.
KK

Niimoodi kirjutab Kadri Kõusaar oma filmist "Magnus",
mida sai Eestis & Lätis näitamise keelust olenemata,
pühapäeval Kinomajas, vaatamas käidud.
Kahju kui Kinoliitu sellise süütu, kergelt protestimaigulise, aktsiooni tõttu trahvima hakatakse, kuna keelamist väärt see film kindlasti ei olnud.

Kui alguses sihtisime päevast seanssi, oli kohale jõudes Kinomaja paksult rahvast täis ja majaees pikk saba. Õnneks sai õhtusele ja ühtlasi ka viimasele seansile piletid broneerida ning võis rahulikult vahepeal tagasi Mustamäele chillima asuda.
Hirmkallist K-Tallinna parkimisest hoolimata tuli ikkagi üle poole tunni vanalinna ümbruses ringi tiirutada, lootuses leida vaba parkimiskohta.

Film ise oli täitsa ok, polnud päris "Sügisball" aga põhjustas isegi nii mõnegi naerupahvaka, kuigi aegajalt kippus venima nagu tihti Eesti filmides juhtub olema. Samas teema tõttu mõtteainet oli ja film tüütuks ei jõudnud muutuda.
Näitlejad said oma ülesannetega üsna erinevalt hakkama ja ehk liiga palju oli stereotüüpseid tegelasi kuid kokkuvõttes soovitan vaadata, kui jälle võimalus peaks tekkima.


Ametlik koduleht

Muusa

Paar päeva tagasi tõi Maike mulle värske numbri kultuuriajakirjast Muusa, mis suure Ulme ja elektroonilise muusika orientatsiooniga palju mõnusat lugemist on pakkunud.

Kuigi viimasel ajal on üsna nooruke ajakiri vaid üksikuid huvipakkuvaid artikleid minujaoks pakkunud,tuli uudis Muusa raskest majanduslikust seisust ning ähvardavast ilmumise lõpetamisest siiski üpris valulikult. Seda suuresti kunagise rõõmu üle esimeste Muusa numbrite üle, mis mõjusid värskendavalt Eesti ajakirjandus maastikul kus domineerivad Cosmod ja FHM-id.

Kasvõi viimasele numbrile võib küll ette heita liigset pealiskaudsust ja vähest informatiivsust, kuid tavalise inimese jaoks on sellest ajakirjast kindlasti palju mõnusam kultuuri ammutada kui näiteks koledale paberile trükitud Hardcore kultuuriväljaandest Sirp.

Huvitav kas ma peaks oma teise lemmiku, arhitektuuriajakirja Maja pärast kah muret tundma? Näiteks disaini, arhitektuuri- ja interjööriajakiri Ruum lõpetab oma tegevuse juba Aprillis. Siinkohal võiks kultuurkapital küll veidi toedata kuna tundub, et Eesti on piisavalt väike, et siin kvaliteetselt toodetud mitte tibi-või machokultuuri väljaanne kommertsedu loota ei või.
Omaltpoolt soovin jõudu ja jaksu toredatele Eesti ajakirjadele.

>>Vaata videot

Muusa
Maja

F1

Pühapäeval algas taas vormel ühe karussell, minujaoks siis kümnes otsast-otsani vaadatud hooaeg. Michael Schumacheri puudumisega on küll kirg selle spordiala vastu oluliselt vähenenud, kuid eelmise hooaja ülipõnevad viimased etapid on vähemalt meelelahutuslikku huvi vormel ühe vastu tõstnud. Seitsmekordse maailmameistri konkurentsitu troonimine tüütas ju vaikselt ära, samamoodi nagu ka pidevate reeglimuudatuste ja rehvipoliitika tõttu uustulnukatele (näiteks F.Alonso) sülle kukkunud edu.

Sellelt aastalt loodan siis võidusõidu tasavägisemaks muutumist, kuigi tundub, et peale McLareni ja Ferrari pole teistel asja ruudulist lippu esimesena ületada. Veojõukontrolli kaotamine peaks kindlasti sõitjameisterlikkust F1-te tagasi tooma,
eriti libedal rajal (Muide järgmiseks etapiks Malaysias on oodata äikesevihma). Tehnilistest-ja reeglimuudatusest enam pakuvad mulle huvi kaks uut tänavaringrada mis kalendrisse lisanduvad- Singapuri ja Euroopa (Hispaanias) etapid.
Singapuri etapp on esimene F1-es mida öösel, kunstvalgusega, peetakse. Ringraja arhitektuuri vastu on mul huvi tekkinud arvutiga vormelit juhtides (Näiteks sooviksin, et meie oma Pirita-Kloostrimetsa ringrada vähemalt virtuaalselt sõidetav oleks).


Minu juubeli etapiks valmistusime Asterixi viimast filmi,
Astérix aux Jeux Olympiques vaadates, mis enamasti küll kiirkerimis reziimis sai läbitud. Sellegipoolest sisaldas see konnasööjate film lõpupoole imehead vormel ühe paroodiat Schumacheri ja Todtiga.
Schumacheril oli siis au kehastada Germaanlaste kaarikusõitjat Schumix-it.



Vormelipühapäeval seadsin end varahommikul (kell 06.00) esimese trolli peale ja sõitsin Austraalia GP-d vaatama.
Üsna shokeerivalt varajasest kellaajast hoolimata oli siiski väga tore vaatamine, pidevalt oli actionit, kahju muidugi, et niipaljud katkestasid.Ferrari jaoks oli kah tõeliselt must nädalavahetus (peale sõitu anti Räikkönenile siiski üks punkt, Barrichello karistamisega), siiski võis avaetapiga väga rahule jääda.
Edukat vormelivaatamist tähistasime terve päev voodis lesimisega, eriti minupoolt siis (13tundi).

Lugemisriiul

Raamatud mida hetkel loen. Nähtamatu riiuli tegin ise.

Firefox 3 beta

Paar sõna ka siis tulevasest veebilehitsejast Firefox 3,
mille beta versiooni ma umbes kuu aega edukalt olen kasutanud.
Kõigepealt on ta võrreldes Ff2-ga oluliselt kiirem, eriti minu arvutis, lubatud on ka suuremat turvalisust. Võibolla ütleb kellegile midagi ka see, et Ff3 on üles ehitatud uuele Gecko 1.9 veebirenderdusplatvormile, mis võimaldas tuua üle 1300 muudatuse võrreldes eelmise versiooniga.

Täiustatud on allalaadimise liidest, lihtsustatud järjehoidjate lisamist ja haldamist, lisatud on terve lehe zoom funktsioon, rääkimata siis veel mitmetest tehnilistest täiustustest veebikülgede näitamiseks.

Ka välimus on mõnevõrra muutunud, edasi-tagasi nupud on viidud kokku üheks nupuks, kuigi Mozilla (firefoxi tootja) on üsna murelik graafiliste uuenduste vastuvõtu suhtes, kuna igat uuendust on siiamaani üsna raskesti vastu võetud. Aga mulle see väike värskendus meeldib.

Muidugi pisikesi muudatusi on näha veelgi.
Kui nüüd beta kasutamise hädadest rääkida, siis lisad veel korralikult koostööd teha ei taha ning paroolide meelde jätmisega on kah vahest probleeme.. Kuid sellegipoolest täiesti kasutatav see beta versioon.

Lõpetuseks üli kawaii Firefoxi maskott (Jaapanis ju peab igal endast lugupidaval nähtusel maskott olema) Jaapani turu vallutamiseks - Foxkeh!




Firefox 3 beta Foxkeh

Stockholm

Rootsi disain

Sai kah osaletud viimase aja ühest Eesti noorte populaarsemast tegevusest - Peaaegu tasuta Tallinki eripakkumisega rootsi kruiisimisest. Kuigi alguses olid plaanid tiba rahulikumad aga sõber tegi tünga ja tuli lihtsalt üks joomapidu ette võtta.. Siiski tuleb tõdeda, et vanaks oleme jäänud.. midagi hullu ei juhtunudki. Stockholmi linnast jättis kõige tugevama mulje Sergels Torg, üsna Berliini Alexanderplatz`ilik väljak. Ülejäänud Stockholmi kesklinn oli oodatult uhke ja üksluine.